Olles tänaseks elanud koos kaukaasia lambakoertega peaaegu 30 aasta, siis on ajaga meie majas kujunenud välja teatavad karjareeglid. Meie all pean siis silmas ennast, kes ma elan alaliselt 24/7 koertega koos, ning oma õde, kes viibib vähemalt kahel päeval nädalas koertega samas majapidamises. Järgnevalt kirjeldangi elu koos enam kui 2 koeraga ja seda lähtuvalt oma praktilisest kogemusest kaukaasia lambakoerte näitel.
Täna on meie majas kokku 28 koera, kõik kaukaasia lambakoerad, nii oma kasvatatud kui sisse ostetud. Vanuse vahe on hetkel 5 kuud kuni enam kui 10,5 aastat.
Vahel on meil ka mõni külaliskoer kuni kuu aega, kuid teda me üldjuhul (tervesse) karja ei integreeri, kuid kirjutan siiski natuke ka võimalikust liitumisest, seda nii kutsikana kui ka täiskasvanuna. Ja seda peaasjalikult olukordades, kus koer jääb siiski lõplikult meie juurde elama.
Täna on meie majas kokku 28 koera, kõik kaukaasia lambakoerad, nii oma kasvatatud kui sisse ostetud. Vanuse vahe on hetkel 5 kuud kuni enam kui 10,5 aastat.
Vahel on meil ka mõni külaliskoer kuni kuu aega, kuid teda me üldjuhul (tervesse) karja ei integreeri, kuid kirjutan siiski natuke ka võimalikust liitumisest, seda nii kutsikana kui ka täiskasvanuna. Ja seda peaasjalikult olukordades, kus koer jääb siiski lõplikult meie juurde elama.
Mis siis teeb mitmest koos elavast koerast toimiva karja?
Esimene reegel on, et inimene ei ole karja juht. Uskumatu, aga nii see on. Kari on pidevalt ja iseseisvalt toimiv süsteem, kus paratamatult inimene alati juures ei ole. Käime me ju kõik tööl ja oleme aegajalt kodust ära. Inimese eemal viibimine ei tohi aga kuidagi karja toimimist mõjutada. Seetõttu võtame meie ennast lihtsalt inimestena. Muidugi on meie põhitööks olla koerte poolt armastatud ja asutatud, kuid see ei puutu kuidagi sellesse, kuidas koerad omavahel suhtlevad. Sellest, kuidas jõuda tasemele, kus koer peab sind oma maailma keskkohaks sõltumata oma karjast, kirjutan kunagi hiljem.
Karjas, ka juba kahe liikmelises, on alati olemas alfa koer. Kui tegemist on emase ja isase koeraga, siis on asi lihtne – emane on alfa. Vahet pole kui õrnake või tagasihoidlik see emane tundub, tema positsiooni see ei mõjuta. Tihti on inimestele väär ettekujutus, kuidas nende jõuline, massiivne ja võib-olla et agressiivsem isane koer on juht, kuid ei arvestata väga lihtsa tõega – juhib see, kes mõtleb, mitte see, kes tegutseb. Aga mis saab siis karjast, kui emast pole? Põhimõtteliselt toimub sellisel juhul koos eksisteerimine, võimuvõitlused on sellisel juhul normaalsed, kuid kuna pole alfat, kellele meelejärgi olla, siis minu kogemus näitab, et need kaklused on eriti marginaalsed. Aga ma ka möönan, et meil ei ole üldjuhul karja, kus emast ei ole. Pole kunagi olnud. Kuid momendid, kus peaks olema kõigil emastel samal ajal jooksuaeg, võib juhtuda, et koos teevad tööd vaid isased. Seni kuni sellisel ajal emase lõhna meeletult ei levitata, pole üldiselt karjas ka probleeme. Kuid võitlus emase paaritamise nimel on päris karm.
Huvitavaks läheb asi siis kui koeri on rohkem kui kaks või kui mõlemad koerad on emased. Meil on olnud omal ajal ka pisikesi kooslusi – isane ja emane ning emane ja emane ning kõik neli koos. Pisikese karja puhul selgub tavaliselt alfa päris kiiresti. Samas ei tasu unustada, et inimese poolt moodustatud karjas (ehk omanik on ise valinud koerad oma koju) ei pruugi asi alati nii lihtsalt laheneda, et üks on alfa ja kõik teised alluvad. Eks siit tulevad ka need „valud“, sest ega inimese sekkumine ei muuda konkreetse koera kaasasündinud iseloomu.
Karjas, ka juba kahe liikmelises, on alati olemas alfa koer. Kui tegemist on emase ja isase koeraga, siis on asi lihtne – emane on alfa. Vahet pole kui õrnake või tagasihoidlik see emane tundub, tema positsiooni see ei mõjuta. Tihti on inimestele väär ettekujutus, kuidas nende jõuline, massiivne ja võib-olla et agressiivsem isane koer on juht, kuid ei arvestata väga lihtsa tõega – juhib see, kes mõtleb, mitte see, kes tegutseb. Aga mis saab siis karjast, kui emast pole? Põhimõtteliselt toimub sellisel juhul koos eksisteerimine, võimuvõitlused on sellisel juhul normaalsed, kuid kuna pole alfat, kellele meelejärgi olla, siis minu kogemus näitab, et need kaklused on eriti marginaalsed. Aga ma ka möönan, et meil ei ole üldjuhul karja, kus emast ei ole. Pole kunagi olnud. Kuid momendid, kus peaks olema kõigil emastel samal ajal jooksuaeg, võib juhtuda, et koos teevad tööd vaid isased. Seni kuni sellisel ajal emase lõhna meeletult ei levitata, pole üldiselt karjas ka probleeme. Kuid võitlus emase paaritamise nimel on päris karm.
Huvitavaks läheb asi siis kui koeri on rohkem kui kaks või kui mõlemad koerad on emased. Meil on olnud omal ajal ka pisikesi kooslusi – isane ja emane ning emane ja emane ning kõik neli koos. Pisikese karja puhul selgub tavaliselt alfa päris kiiresti. Samas ei tasu unustada, et inimese poolt moodustatud karjas (ehk omanik on ise valinud koerad oma koju) ei pruugi asi alati nii lihtsalt laheneda, et üks on alfa ja kõik teised alluvad. Eks siit tulevad ka need „valud“, sest ega inimese sekkumine ei muuda konkreetse koera kaasasündinud iseloomu.
RSS Feed